Küsi pakkumist, lisainfot

Mõisa lugu2019-03-26T16:17:10+02:00

Mõisa lugu

Anija mõis asub Tallinnast Narva suunas sõites 30 minuti autosõidu kaugusel Piibe mnt ääres, põlispuude all. Näitleja ja lavastaja Andrus Vaarik on öelnud, et Anija mõis on kõige ilusamalt räämas maamõis. Tänaseks mõis enam nii räämas polegi. Ilus, lummav ja oma lihtsuses võluv on Anija mõis aga endiselt.

Anija mõis tutvustab mõisate aja lugu läbi lihtsa maamõisa olemuse. Mõis tutvustab aja- ja kultuurilugu läbi meeltega kogemise, jutustades lugusid sellest, mis on elus päriselt oluline, milline võlu on lihtsuses ja hubasuses.

Esmateated Anija mõisast oma praeguses asupaigas pärinevad 1482. aastast, mil see kuulus Hermen Soye’le. Soye’d ehitasid oma valduskeskuse välja kivist kindluselamu ehk vasallilinnusena. Mõned selle müürid on tänini alles praeguse mõisahoone keldris, osa neist (koos haruldase hüpokaustahju jäänustega) tuli välja 2012. aasta sügisel.
Oma nime sai Anija mõis väikeselt Hanijõelt, mis voolas mõisast edelas asuvast väikesest rabajärvest Jägala jõkke. Haned on täna ka Anija valla vapil.

17. sajandi lõpul oli mõis pandil erinevate perekondade käes (Holstein, Fresen, Knorringid, Lantinghausenid jt). Peahoone oli kahekorruseline esinduslik kiviehitis. Arvatavasti oli see liigendatud hoone ümber ehitatud keskaegsest kindluselamust.

Põhjasõja järel tagastati mõis Staël von Holsteinide perekonnale. Tänini säilinud kahekorruseline hilisbarokne mõisahoone kerkis Anijale Matthias Georg Staël von Holsteini omandusajal, aastail 1796 – 1802. Kõrge kelpkatusega hoone peakorruseks on esimene korrus. Hoone fassaadi liigendavad pilastrid. Rikkalikud on kunstipärased stukktahvlid, mis kaunistavad nii fassaadi kui ka tagakülje kolme akna laiust keskrisaliiti. Hoonel oli ka detailirikas varaklassitsistlik välisuks.

1840. aastal ostsid mõisa von Ungern-Sternbergid. Peale 1905. aasta rahutusi müüsid von Ungern-Sternbergid mõisa Marie von Wahlile (sünd. von Lieven), kellelt ta 1919. aastal riigistati. Mõisa peahoonet on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul veidi ümber ehitatud – muudetud on fassaadil asuvate kapiteelide kuju, tagaküljele on lisatud historitsistlik veranda.

Aastatel 1924- 1975 ja 1990- 2002 tegutses peahoones algkool, samuti on peahoones paiknenud sovhoosi osakonnakeskus ja muid asutusi.

Mõisa tänini säilinud kõrvalhoonetest on vaatamisväärne kahekorruseline kaaristuga ait, mida ühendab peahoonega kaaravadega müür. Suur mõisahoone tagune park sai oma praegused mõõtmed von Wahlide omandusajal 20. sajandi algul, mil ta tehti varasemaga võrreldes mitu korda suuremaks. Peahoonele lähemal asub prantsuse stiilis pargiosa, tagumine pargi osa on vabakujundusega inglise pargi stiilis.

Suuremahulised restaureerimistööd leiavad Anija mõisas aset aastatel 2019 – 2020, mil värske välimuse saavad peahoone ja aidahoone. Mõisa peahoones avatakse külastajatele mõisaajastut tutvustav ekspositsioon, mõisasaalid ja aidahoone avatakse erinevate sündmuste toimumispaigana,  peahoone läänetiivas tegutseb juba praegu romantiline Anija Mõisakohwik.

Külastajale muudetakse elamuseks ka mõisa restaureerimise protsess – saab näha, kuidas nõukogude aja mõjutuste kihid eemaldatakse seintelt, lagedelt ja põrandatelt ning välja koorub autentne maamõis.

Anija mõis on hea valik pulmade ja perekondlike tähtpäevade puhuks, seminaride ja töiste kohtumiste läbiviimiseks, kontsertide ja etenduste toimumispaigaks, klassiga või perega külastamiseks, päris pisikeste põnnidega avastamisretkes ja Anija Mõisakohwikus mõisagurmee või tassikese kohvi nautimiseks.

Anija mõisas tunnetate aja kulgemise lugu, kultuuri värvikust, maitsete ja lõhnade hurma.
Anija mõisas saate lummatud lihtsuse võlust!

Anija mõis täna

Anija mõis aastal 2020 (projekt)

See leht kasutab küpsiseid. Küpsistest saate loobuda igal ajal, muutes kasutatava seadme veebilehitseja seadistusi ja kustutades salvestatud küpsised. Sain aru