Raamat “Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg”

Juhan Maiste,
“Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg” autor

Teos ilmunud 2020. aastal. Müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes ning Anija mõisas kohapeal. Posti teel tellimiseks palun kirjutage info@anijamois.ee.

“Ajalugu ei ole võimalik ümber teha, küll võib sellest kirjutada mitut moodi – nii nagu inimeste mäluski elab mitu erinevat lugu, mida tajume vastavalt oma sünnieeldustele ja elukogemusele enamasti erinevat moodi. Eesti ajalookirjanduses elavad kõrvuti kaks teineteisest üsna rippumatut narratiivi, millest üks toob meieni isanda ja teine tema sulase, sõltlase ja pärisorja vaatenurga. /…/

Need kaks kontseptsiooni -aadli ja põliselanikest talurahva ajalooteadvus – kujundavad eestlase maailmapildi keskse telje.“

Juhan maiste on sündinud 10. augustil 1952 Kehras. Ta on ajaloolane, kes on pühendanud oma elu kunstiajaloo ja maastikuarhitektuuri uurimisele ning oma teadmiste edasiandmisele tudengitele. Juhani kirjutised on toonud päevavalgele uusi teadmisi, mis kajastuvad tema paljudes Eesti kultuuripärandi uurimustes. Juhan on aastakümneid olnud muinsuskaitse eestkõneleja ning pühendanud oma uurimistööd mõisaarhitektuurile ja -maastikule. Tema imetlus kuulub antiigile, renessansi- ja klassitsismiperioodile. Alates 2007. aastast on Maiste Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor ja kunstiajaloo osakonna juhataja. Aastatel 1993-2007 oli Maiste Eesti Kunstiakadeemia professor ning 2002-2007 samas muinsuskaitse ja restaureerimise teaduskonna dekaan. Samuti oli Maiste aastatel 2000-2009 Eesti Maaülikooli külalisprofessor ja 2002. aastal Rooma La Sapienza ülikooli külalisprofessor. Pikemad stipendiumid on Juhani viinud veel Stockholmi, Kieli, Greifswaldi, Helsingisse, Oxfordi ja Londonisse ning pidama soomekeelseid loenguid Eesti kunstiajaloost ja restaureerimisfilosoofiast Soome ülikoolides.

Anija raamatu kirjutamise kutse sai tolleaegselt Anija mõisaproualt Janne Kallakmaalt. Koos Kehra kooli emakeele õpetaja ja muuseumijuhataja Anne Oruaasaga võtsid nad ette Anija ja laiemalt Harju-Jaani kunagise kihelkonna tundmaõppimise. Juhan on märkinud, et retked kohalikele kultuurilätetele avardasid tema maailmapilti ning et Anija raamatu kirjutamisest kujunes seiklus, mille kaudu õppis ta tundma nii talle lähedase paiga ajalugu kui ka iseennast.

Juhani sooviks sai pakkuda lugejale raamatut, milles erinevalt seni Eesti ajalooteaduses tavaks saanule, on üht lugu üritatud jutustada kahest erinevast perspektiivist: nii mõisniku kui talupoja seisukohast vaadatuna, nii taeva piirilt linnusilma kui maast ja mullast vihmaussi vaatena.